KALLASTE KESKKOOLI

ARENGUKAVA

2010. – 2012.a

Kallaste linn

I SISSEJUHATUS

1.1 Kallaste Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

1.2 Kallaste Keskkooli arengukava lähtub haridust puudutavatest õigusaktidest, kooli põhimäärusest ja Kallaste linna arengukavast.

II ÜLDANDMED

2.1 Asukoht

Kallaste Keskkool asub Oja 28 Kallaste 60104 Tartumaa

telefon/fax:7452597

e-mail: kallastekool@gmail.com

kodulehekülg: www.kallastekool.edu.ee

2.2 Ajalugu

Kool on asutatud 1897. aastal, see oli vene õppekeelega ministeeriumi kool.

Alates 1946. aastast kool sai keskkooli staatuse.

Koolihoone on ehitatud 1958. aastal.

1988. aastal on koolihoone juurde ehitatud internaat-söökla.

Alates 1991. aastast kooli omanik on Kallaste linn.

Ajavahemikus 1946-2009 on Kallaste Keskkooli lõpetanud 60 lendu – kokku umbes 1053 õpilast, nendest kuldmedaliga - 7 õpilast, hõbemedaliga - 9 õpilast.

Koolil on palju häid traditsioone. Õppeaasta jooksul toimuvad ainenädalad, huvitavad klassivälised üritused, spordiüritused, töötavad huviringid.

Õpilased osalevad maakondlikkes erinevates olümpiaadides ja konkursides ja saavad head tulemused riigieksamitel.

Kooli on juhtinud:

Viktor Orlov, Ivan Kartjožnikov, Aleksei Zõbin, Boriss Janov, Aleksei Gavrilov, Osvald Kütt, Ivan Lehman, Aleksandr Lavrov, Aleksandr Tištšenko, Vassili Schwartzburg, August Möll, Nikolai Kozmin, Vladimir Safronovitš, Nikolai Balujev, Vladimir Maier, Anatoli Boikov, Veera Suits, Natalja Gorneva, Jakov Šlenduhhov, Veera Suits, Marijam Rannak,

Alates 2007 aastast on kooli direktor Veera Suits.

 2.3 Pedagoogilise personali üldanalüüs

Kallaste Keskkoolis töötab 21 õpetajat täis- ja osalise koormusega: kõikidel on pedagoogi kvalifikatsioon.

Kõrgharidus on 90,5% õpetajatest, kahel õpetajal on keskeriharidus.

Staaži järgi: 9,5% õpetajatest töötab 1-9 aastat; 38% töötab 10-20 aastat; 28,5% töötab 21-30 aastat ja üle 30 aastat töötab 24%.

Keskmine vanus on 48 aastat.

Koolis töötavad logopeed, eripedagoogid (parandusõpe), pikapäevarühma kasvataja, huvialajuht. Koolipsühholoogi alates 2008/2009 õppeaastast ei ole.

2.4 Õpilaskonna analüüs

2006/2007 õppeaastal õppis koolis 123 õpilast 12 klassikomplektis.

2007/2008 õppeaastal oli 104 õpilast 11 klassikomplektis.

2008/2009 õppeaastal on 100 õpilast 11 klassikomplektis.

2009/2010 õppeaastal on 102 õpilast 11 klassikomplektis

2010/2011 õppeaastal on 106 õpilast 11 klassikomplektis

Koolis õpivad õpilased 1. – 12.klassini.

Koolis on erivajadustega lapsed, kes saavad õpiabi parandusõppes, pikapäevarühmas, õpilaskodus, ka logopeedilist abi.

Üks 7. klassi õpilane õpib lihtsustatud õppekava järgi;

teisel, 7. klassi õpilasel on individuaalne ainekava emakeeles;

kolmandal, 9. klassi õpilasel on individuaalne ainekava emakeeles, matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles;

neljas, 3. klassi õpilane õpib toimetuleku õppekava järgi;

viiendal, 4. klassi õpilasel on individuaalne õppekava emakeeles ja matemaatikas.

Õppetöö toimub ühes vahetuses.

Õpilastel on toitlustamisvõimalus koolisööklas, samuti võivad nad kasutada spordisaali, õpilaskodu jaoks määratud ruume, raamatukogu ning töökoda.

III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

3.1 Tulemuslikkuse hindamine.

Kooli õppe-ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud Riikliku järelvalve läbiviimise korras (Haridusministri 22.märtsi 1999.a määrus nr 14).

Õpetamise tulemuslikkuse näitajad :

- 12. klassi riigieksamid

- 9. klassi lõpueksamid

- tasemetööd esimeses ja teises kooliastmes

- õpilaste õppeedukus klassiti ja õppeaineti

- õppimise kvaliteet (”4” ja ”5”)

- ”viieliste” õpilaste arv

3.2. Hetkeseis ja arengueeldused

3.2.1 Kool asub väikeses linnas, kus elab püsielanikkond.

3.2.2 Koolis on heal tasemel kodaniku kasvatamine, õpilased on integreerunud Eesti ühiskonda, teavad ja austavad eesti rahva keelt, kultuuri, ajalugu, unustamata ka oma emakeel ja pärimuskultuur.

3.2.3 Kallaste Keskkool, olles ainus venekeelne keskkool Tartu maakonnas, pakub head haridust kogu Tartu maakonna venekeelsele elanikkonnale.

3.2.4. Kooli juures töötab õpilaskodu, mis pakub head võimalust elamiseks ja õppimiseks lastele probleemsetest peredest, see on ainus venekeelne õpilaskodu maakonnas ja seal elavate laste arv kasvab Tartu linna laste arvelt.

3.2.4 Pedagoogidel on hea võimalus töötada koos lastevanematega ja lahendada koheselt kõik esilekerkivaid probleeme, sest klassid on väikesed.

3.2.5 Klasside täituvus on arvuliselt väike, see on positiivne eeldus õpilaste toetamisel, individuaalseks tööks, erivajaduste õpilaste märkamisel ja toetamisel, ka riigieksamiteks ettevalmistamisel.

3.2.6. Koolis töötavad kvalifitseeritud pedagoogid, mis võimaldab anda õpilastele head haridust.

3.2.7. Klassiruumid on peaaegu kõik renoveeritud, õpitingimused on head.

3.2.8. Koolimaja katus on sellel suvel renoveeritud.

3.2.9. 2010.a. suvel on renoveeritud õpilaskodu

3.3 Arengut takistavad tegurid

3.3.1. Probleeme tekitab jätkuv õpilaste arvu vähenemine. Sellel õppeaastal ei tule 1. klassi mitte keegi. Seitsmeaastaseid lapsi Kallastel lihtsalt ei ole. Algklassid on nii väikesed, et toimuvad liittunnid kehalises kasvatuses, muusika tunnid, kunstiõpetuse tunnid..

3.3.2. Linn asub kaugel Tartust, 50 km, seetõttu on raske leida vajadusel kvalifitseeritud õpetajaid . See takistab ka õpilaskodu võimaluste kasutamist Tartu, Pärnu ja teiste kohtade lastele.

3.3.3. Poiste tööõpetuse klassi varustus ei vasta kaasaja nõuetele.

3.3.4. Kooli spordisaal ja fassaad vajavad renoveerimist, koridorid ja treppiruumid ka.

3.3.5. Praegu on arvutiklassis 10 arvutit. Kuid on vajadus uute arvutite soetamises.

3.3.6. Võimla ja dušširuumid jätkuvalt vajavad kapitaalremonti.

Kooli visioon

On vaja palju teada ja osata, et olla edukas elus.

Kallaste Keskkool on kool, kus õpilased saavad head haridust ja edukalt õpivad eesti keelt.

Koolis iga õpilase õppimisele ja arengule lähtutakse arvestades tema individuaalseid eripärasusi.

Kool valib uut arendussuunda. See on keskkonnaharidus.

Koolis eriline rõhk pannakse pärimuskultuuri õpetamisele.

Kooli Missioon

1. Kooli kõikide töötajate missiooniks on luua tingimused kõigi õpilaste arenguks ja toetada iga õpilase arengut, sõltumata tema võimekusest, ealistest iseärasustest, kodustest tingimustest, füsioloogilistest eeldustest ja tervislikust seisundist kooskõlas kooli õppekavaga.

2. Hea hariduse andmine

2. Isiksuse, kes tunneb ennast vene rahva osana ja on täisõiguslik Eestimaa kodanik, kasvatamine.

3. Vanemate ootuste ja soovide rahuldamine on kooli prioriteetne ülesanne, seetõttu meie arvestame erinevat õpilaste taset, nende individuaalseid eripärasusi õppetamisel ja hindmisel.

a. Arengu üldeesmärgid ja prioriteedid

Kallaste Keskkooli arengukava eesmärgid:

· üleminek eestikeelsele õpetamisele vastavalt riiklikule programmile;

· eesti keele kasutamise võimaluste laiendamine (ringid, tunnid eesti keeles, ekskursioonid jne);

· kasutada eestikeelsed terminid erinevate ainete õpetamisel

· keskkonnahariduse arendamine

· pärimuskultuuri õppimine

· kutseõppe (gümnaasiumis) ja eelkutseõppe (8.-9. klassides) ettevalmistamine;

· kaugõppe rakendamine vajadusel

· õpilaste tugisüsteemi arendamine;

· suvise inglise keele laagri tegevuse jätkamine ja toetamine;

· õpilaste aktiivsuse tõstmine ning oma tegevuse ja õpitulemuste eest vastutustunde kasvatamine;

· kasutada õppetundides ainete õppetarkvarasid ja teisi kaasaegseid tehnilisi vahendeid

täiustada õpetajate arvutioskust ja kasutada interneti võimalused ainetundides

· koostöö tihendamine lastevanemate ja sotsiaalnõunikutega koolikohustuse seaduse täitmiseks, vajalike õpitigimuste loomine igale õpilasele, individuaalne lähenemine;

· kooliruumide renoveerimiseks ja õpikeskkonna parandamiseks võimaluste leidmine.

· Õpetajate täiendkoolitus IKT valdkonnas (IKT võimaluste kasutamine tundides) ja erivajadustega õpilastega töötamises.

· e-kooli arendamine.

3.5 Arengukava valdkonnad

3.5.1 Kooli juhtimine:

· koolisisene juhtimine;

· hoolekogu;

· lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus.

3.5.2 Kooli töö planeerimine:

kooli arengukava;

tööplaanid;

kooli arengukava järgimine, korrigeerimine, täiendamine.

3.5.3 Õpetamine ja õppimine:

· ainealase töö planeerimine;

· õppetöö korraldamine;

· õpilaste osalus õppetöös;

· õpilaste hindamissüsteemi arendamine.

3.5.4. Integratsioonitöö

· interneti võimaluste kasutamine õppeainete eestikeelsel ja emakeelsel õpetamisel

· eestikeelsete ajalehtede/ajakirjade tellimine kooli raamatukogusse

· eestikeelsete õppevahendite aktiivne kasutamine õppetundides

· kodanikuõpetuse ja geograafia õpetaja ettevalmistamine eestikeelseks õpetamiseks (koolitus) või teise õpetaja leidmine.

Integratsiooni praktilises tegevuses kool valib järgmised suunad:

· kaasaegse tundi metoodika koolitus pedagoogidele;

· eestikeelne koolitus pedagoogidele

· õppetöös – integreeritud tuunid, terminite õppimine eesti keeles;

· klassivälises töös – eesti keele õppimine perekondades, suve keelelaagrites;

· eesti keele õppimine tunnivälise töö kaudu – ringid, teater, sport, kodulugu.

3.5.5.Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus.

3.5.6 Kooli töökeskkonnd

3.5.7 Klassi- ja kooliväline töö

IV TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

4.1 Arengukava ülesanded ja projektid

4.1.1 Koolisisene juhtimine

Ülesanded ja projektid 2010 2011 2012 vastutaja

1.Välja töötada ja rakendada pedagoogide töö

hindamise kriteeriumid. x administratsioon

3. Sisehindamise süsteemi arendamine. x x x administratsioon

4. Käitumisraskustega õpilaste toetamine x x x administratsioon

5. Töötajatega arenguvestluste läbiviimine x x x direktor

6. Hoolekogu tagab, et oluline teave kooli hoolekogu

vajadustest jõuaks omaniku ja lastevanemateni x x x

7. Arenguvestluste läbiviimine lastevanematega x x x klassijuhatajad

ja õpilastega.

8. E-kooli arendamine x x x infojuht

9. Kaugõppe rakendamine vajadusel x x x administratsioon

10. Eestikeelse aineõppe kaadrite leidmine x x x direktor

11. Kooli dokumentide vastavusse viimine x administratsioon

uute määrustega ja seadustega

4.1.2 Kooli töö planeerimine

Ülesanded ja projektid 2010 2011 2012 vastutaja

1. Arengukava ülesannete täitmine x x x administratsioon

2.Õppeaasta tööplaani väljatöötamine x x x administratsioon

struktuuride kaupa:

· õppenõukogu temaatiline planeerimine x x x direktor

· ainenõukogu töö planeerimine x x x õppealajuhataja

· sisekontroll x x x administratsioon

· kasvatustöö x x x huvijuht

· pedagoogide koolitamine x x x õppealajuhataja

· hoolekogu töö planeerimine x x x hoolekogu esimees

· töö lastevanematega x x x administratsioon,

klassijuhatajad

3. Küsitluste, testimise läbiviimine pedagoogide,

õpilaste ja lastevanemate seas x x x õppealajuhataja

4. Sisehindamise süsteemi arendamine x x x administratsioon

5. Eestikeelsele õpetamisele üleminek direktor

-eesti kirjandus, muusika gmn-s x

-ühiskonnaõpetus, ajalugu x

-geograafia x

6. E-kooli arendamine x x x infojuht

8. Õpilaskodu arendamine x x x administratsioon

9 Kaugõppe rakendamine vajadusel x x x administratsioon

10. Kutseõppe ettevalmistamine x x administratsioon

4.1.3 Õpetamine ja õppimine

Ülesanded ja projektid 2010 2011 2012 vastutaja

1. Kooli õppekava uuendamine x x x õppealajuhataja

2. Ainekavade ja õpetaja töökavade

koostamine. x x x õppealajuhataja

3. Täienduskoolituse

süsteemi arendamine x x x õppealajuhataja

4. Õppevahendite, õpikute pidev x x x

uuendamine. raamatukoguhoidja

5. Eripedagoogide töö optimiseerimine x x x administratsioon

6. Ettevalmistusrühma rakendamine x x x direktor

7. Parandusõppe, individuaal, x x x administratsioon

koduõppe, pikapäevarühma töö

organiseerimine.

8. Pärimuskultuuri õppimise

organiseerimine x x x direktor, projekt.

9. Kaugõppe töö organiseerimine x x x administratsioon

4.1.4 Koolikohustuse täitmine, õpilaste

algarvestus

Ülesanded ja projektid 2010 2011 2012 vastutaja

1.Koolikohustlike laste arvestus ja x x x sekretär

võrdlemine linnavalitsuse andmetega.

2. Igapäevane õpilaste puudumiste x x x õppealajuhataja,

arvestus. klassijuhatajad

aineõpetajad

3. Töö koolikohustust mittetäitvate x x x õppealajuhataja

õpilastega. x x x klassijuhatajad

hoolekogu

4. Õpilaskodu töö arendamine. x x x direktor,

kasvatajad

4.1.5 Kooli töökeskkond

Ülesanded ja projektid 2010 2011 2012 vastutaja

1.Valgustussüsteemi uuendamine x x direktor,

klassiruumides, majandusjuhataja,

elektrijuhtmestiku vahetamine x linnavalitsus

2. Kahe klassiruumide renoveerimine x direktor,

majandusjuhataja

linnavalitsus

3. Tuletõrje signalisatsiooni x linnavalitsus

paigaldamine

4. Õpilaskodu sansõlmede renoveerimine x x linnavalitsus

Õpilaskodu ruumide renoveerimine direktor

5. Koolimaja fassaadi renoveerimine x x linnavalitsus

6. Õpilaste ja töötajate tervishoid, x x x direktor

töökaitse, riskianalüüs majandusjuhataja

7. Õpilaste haiguste ennetamise töö x x x administratsioon

koolis (esmaabi kursus, tervisliku

eluviisi propageerimine, tervisepäeva

traditsiooni jätkamine, pereõe töö koolis)

4.1.6 Klassi-ja kooliväline töö

Ülesanded ja projektid 2010 2011 2012 vastutaja

1. Ringitöö organiseerimine x x x huvijuht

2. Pikapäevarühma

töö organiseerimine x x x õppealajuhataja

3. Õpilaste omavalitsuse töö x x x gmn klassijuhatajad

aktiviseerimine huvijuht

4. Osalemine üleriigilistes ja maakondlikes

õpilasomavalitsuste projektides x x x huvijuht

5.Klassi-ja kooliväliste ürituste x x x huvijuht

oganiseerimine vastavalt kooli

tööplaanile x x x huvijuht

6. Kooli traditsioonide säilitamine x x x huvijuht

7. Integratsioonitöö x x x direktor,

8. Koostöö linna noortekeskusega x x x huvijuht

4.2 Ressursside andmik

Tegevus	Aeg	Maksumus kokku (tuh.kr)	Rahastamine aastate lõikes	Rahastamise allikas
			2010 2011 2012
1. Õppevahendite soetamine lähtuvalt õppekavast	2010- 2012	20 000 32 000	10 000 10 000 32 000	Linnaeelarve LTT toetus- riik
2. Infotehnoloogia arendamine: e-kooli arendamine,internet igas klassis, seoses sellega riistvara,tarkvara soetamine	2010- 2011	45 800	5 800 20 000 20 000	linnaeelarve, projektid
3. Kooli mööbli vastavusse viimine tervisekaitse nõuetega	2010- 2012	20 000	10 000 10 000	linnaeelarve
4. Personali koolitus	2010- 2012	193 000	40 000 40 000 40 000	Linnaeelarve (PED)
5. Parandusõppe korraldamine I astmes – 2t.,	2010- 2012	68 139	13 379 13 380 14 000	Linnaeelarve (PED)
6. TÕK – 4t, LÕK – 2t. Individuaalsed tunnid.	2010- 2012	121 592	40 296 40 296 41 000	Linnaeelarve (PED)
7. Tugisüsteemi toetamine: logopeed 0,20 koolipsühholoog 0,2	2010 – 2012	108 189 59 195 48 994	19 195 20 000 20 000 23 994 25 000	Linnaeelarve (KOV)
8. Klassiruumide renoveerimine arvutiklass ja ajalooklass	2011- 2012	120 000	60 000 60 000	investeeringu- komponent (PED) projekt
9. Tuletõrje signalisatsiooni projekti koostamine ja paigaldamine 10. Võimla renoveerimine koos duširuumidega. 10. Õpilaskodu sansõlmede ja eluruumide renoveerimine. 11. Fassaadi renoveerimine	2011 – 2012 2010 – 2012 2010 – 2011 2011 – 2012	100 000 1 000 000 1 200 000 1 000 000	100 000 1 000 000 600 000 600 000 1 000 000	komponent (PED) linnaeelarve, projekt (Hasartmängu- de Fond) Õpilasodu projekt Hasartmängude fond Projekt (Hasartmängud) Projekt

V ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

5.1 Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal.

5.2 Arengukava uuendamisel võetakse arvesse pedagoogide,õpilaste,lastevanemate

ettepanekuid.

5.3 Arengukava uuendustest teavitakse õpilasi, lapsevanemaid, pedagooge, kogu üldsust.

5.4 Arengukava uuendamise korra täitmise eest vastutab direktor.

5.5 Arengukava kinnitab Kallaste Linnavolikogu.