KALLASTE
KESKKOOLI
PÕHIMÄÄRUS
I. Üldsätted.
1.
Kallaste Keskkool on Kallaste linna munitsipaalkool, asub Kallaste linnas.
2.
Kallaste Keskkool on kvaliteetset
üldharidust andev kool, mille ülesandeks on võimaluste loomine
põhi- ja gümnaasiumi hariduse
omandamiseks ning haritud, kõlbelise ja vaba isiksuse
kujundamiseks. Õppevorm – päevane.
3.
Kool on linna ja Peipsiäärse piirkonna kultuurikeskus.
4.
Kallaste Keskkool oma töös juhindub Eesti Vabariigi Põhikooli
– ja Gümnaasiumiseadusest, Haridusministeeriumi normdokumentidest ja oma
Põhimäärusest.
5.
Kooli õppe- ja kasvatustöö on humanistlik, demokraatlik ja
kõlbluste ideid väärtustav. Kool lähtub oma tegevuse
korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna
ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse
korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära;
õpilaste vajadusi ja huve
arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade
rakendamisel.
6.
Õppimine on tasuta ja vene keeles.
7.
Koolil on kooli nimega pitsat, koolimärk ja lipp, kooli logoga blankett.
8.
Koolil on oma maa-ala, hooned ja muu inventaar, mis on ettenähtud
kooli õppeplaani täitmiseks ning mida kasutatakse
sihipäraselt, kooli huvidest lähtuvalt.
9.
Koolivara on munitsipaalomand.
II. Kooli struktuur
1.
Kallaste Keskkool on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad
ühe asutusena
1 - 9
kl. -
põhikool
10 – 12
kl.
- gümnaasiumi klassid
2.
Kooli juures võivad olla pikkapäevarühmad, logopeed,
õpiabi, ettevalmistusrühm koolieelikutele, erinavad
huviringid ja klubid.
3.
Kooli juures töötab õpilaskodu.
(1) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused.
(2) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele.
(4) Õpilaskodu rühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast.
(5) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus, õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolek ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolek.
(6) Valla- või linnavalitsuse põhjendatud
taotluses märgitakse:
1) tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine
tuleb võimaldada;
2) puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud
asjaolud, mis takistavad õpilasel koolikohustuse täitmist;
3) õpilase ja vanema suhtes kasutusele võetud muud
sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega, miks need ei
ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole
võimalik;
4) õpilasele ja vanemale õpilase õpilaskodus viibimise
ajal osutatava abi liigid ja ulatus.
(7) Riiklikult
toetatavale õpilaskodu kohale vastuvõetud õpilasele
võimaldatakse vähemalt käimasoleva õppeveerandi
lõpuni õppimine koolis, mille struktuuriüksus see
õpilaskodu on.
4.
Koolis on raamatukogu.
Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.
Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.
1.
Õppetöö
käib direktori poolt kinnitatud kooli õppekava järgi, mille
aluseks on Riiklik Õppekava ja Riiklik Lihtsustatud Õppekava
Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
Andmed kooli
õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja
koolituslubade alamregistrisse.
2. Programmid ja õpikud valivad õpetajad HM-I poolt heaks kiidetute ja kinnitatute hulgast. Õppekirjandus onKool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. 3.Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras. 4.Tööraamatute, töövihikute ja töölehtede puhul ei tohi nõuda nende tagastamist koolile.Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib kool hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist.
5.
Koolis õpetatakse peale emakeele veel eesti keelt ja inglise keelt.
Eesti keele õpe on alates 1 klassist.
6. Alates 2007/2008
õppeaastast õpetatakse gümnaasiumis kohustuslikult eesti
keeles eesti kirjandust, järgmisel õppeaastal tuleb
ühiskonnaõpetus ja nii edasi HM-i plaani järgi. Alates
2011/2012 õppeaastast uue Riikliku Õppekava järgi
gümnassiumis 60% õppeainetest õpetatakse eesti keeles.
7. Eesti keeles võib õpetada ka
teisi õppeaineid põhikooli ja gümnaasiumi osas.
8.
Õppeaasta algus, lõpp ja vaheajad määratakse
Ministeeriumi poolt. Õppeaasta pikkus on 175 õppepäeva.
9. Kui kahe või kolme klassi
õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle,
võib nendest õpilastest moodustada liitklassi.
10.
Pikkapäevarühmas on kuni 24 õpilast.
11.
Õppetöö põhivormiks on õppetund. Tund on 45
minutit.
12.
Tundide arv määratakse õppeplaani järgi, see kinnitatakse
direktori poolt. Minimumkoormust määrab Põhikooli- ja
Gümnaasiumiseadus ja see on järgmine:
(1) Põhikooli õpilase suurim lubatud
nädala õppekoormus õppetundides on:
1) 1. klassis 20;
2) 2. klassis 23;
3) 3. ja 4. klassis 25;
4) 5. klassis 28;
5) 6. ja 7. klassis 30;
6) 8. ja 9. klassis 32.
(2)
Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96
(mittestatsionaarses õppes 72) kursust. Kõigile
õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis
on 67 kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale
õppetunnile.
13. Vaheajad on
:
1
- 10 minutit
2
- 10 minutit
3 -
20 minutit
4
- 20 minutit
5
- 10 minutit
6
- 10 minutit
7
- 10 minutit
14.
Kodused ülesanded antakse arvestades individuaalsed laste
võimalused.
15.
Teadmisi hinnatakse 5-ballise süsteemi järgi. 1 klassis on hindamine
sõnaline s.t. sõnaline hinnang, antakse teadmiste, oskuste ja
arengu kohta hinnanguid.
Teistes
klassides hindamine toimub vastavalt HM-i poolt kehtestatud hindamisjuhendile
ja selle alusel koostatud kooli hindamisjuhendile, mis on osa
kooliõppekast.
16.Õpilaste
järgmisse klassi üleviimine, eksamite korraldamine ja kooli
lõpetamine
määratakse HM-i juhenditega ja
Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadusega.
17.
Iga kuu toimuvad algklassides, keskklassides ja gümnaasiumi klassides
üldõhtud,
peod või temaatilised õhtud ja
üritused.
18.
Koolis tegutsevad huviringid, spordiringid , kus osalevad õpilased
erinevatest
klassidest.
19.
Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille
eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli
järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused
ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava
tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse
kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning
hinnatakse nende tulemuslikkust.
Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor.
Kool koostab sisehindamise aruande
vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse
välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise
aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse
andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.
1.
Lapsed lähevad kooli üldjuhul 7-aastased, s.t. need, kes 1 oktoobriks
on saanud 7-aastaseks. Vanemate soovil võivad kooli minna ka 6-aastased
lapsed, kes on saanud 30. aprilliks kuueaastaseks, ja kui nad on
ettevalmistatud kooliks, nende tervis on hea, nad on arenenud piisavalt
füüsiliselt ja vaimselt ( testi alusel ).
2.
Lapse astumiseks 1 klassi esitab lapsevanem: avalduse, lapse sünnitunnistuse
(originaali) , lapse isikukoodi, haigekassa koopia, oma isikut ja alalist
elukohta tõendavad dokumendid, tervisekaardi.
3.
Gümnaasiumisse astumiseks esitab õpilane avalduse ( avaldusel peab
olema märge lapsevanema nõusoleku kohta ), põhikooli
lõputunnistuse, tervisekaardi, sünnitunnistuse või passi (
originaali ).
4.
Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise
tulemuste alusel, põhikooli tunnistuses ei pea olema mitterahuldavaid
hindeid.
5.
Avaldusi gümnaasiumisse astumiseks hakatakse vastu võtma alates 20.
juunist.
7.
Dokumendid gümnaasiumisse võetakse vastu üldjuhul kuni 20.
augustini
8.
Gümnaasiumi vastuvõtutingimused avalikustatakse hiljemalt
01.märtsiks Kallaste Keskkooli koduleheküljel.
9.
Koolikohustus kestab kuni 17-aastaseks saamiseni või põhikooli
lõpetamiseni.
10.
Lapsi võetakse kooli üldjuhul neid, kes elavad Tartu maakonna
Peipsiäärses regioonis, aga kuna kooli juures töötab
õpilaskodu, siis koolis võivad õppida ja elada
õpilaskodus koolikohustuslikud lapsed ka teistest regioonidest, ka
gümnaasiumi õpilased.
11.
Lapse üleminekul ühest koolist teise meie kooli astumisel esitab
lapsevanem avalduse, lapse sünnitunnistuse,oma vallast kirja, mis
tõendab lapse elamise ja registreerimise selles vallas, ning teised
dokumendid, mis on teisest koolist kaasa antud.
12.
Gümnaasiumi õpilastel on õigus valida lõpueksamid ja
riigieksamid nii, nagu see on ettenähtud HM-i juhendis ja Riiklikus
Õppekavas; nendel on õigus valida ka vabaained ja valikained.
13.
Õpilastel on õigus saada lisaabi õpetajate poolt
erinevates ainetes.
14. Õpilastel
on õigus erivajaduste korral saada õpiabi ( PPR,
õpiabi, logopeediline abi, individuaalne ainekava, koduõpe ja
ne).
15. Kool võib teha õpilast
õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas,
õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui
muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või
õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes
kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud
õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb
õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras
individuaalne õppekava.
16. Õpilase arengu toetamiseks
korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta
jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises
õppes ja arengu eesmärkides.
17. Õpilasele, kes terviseseisundist
tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist,
rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase
või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema
nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud
õpet.
Ühe õpilase õpetamisele
keskendatud õppe rakendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja
teadusminister.
18.
Õpilased osalevad kooli probleemide lahendamisel omavalitsuse kaudu.
19.
Õpilased võivad asutada koolis ühingud, klubisid,sektsioone
ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatus
taotlustega, võivad moodustada omavalitsust ja osaleda selles.
20.
Õpilastel on õigus saada koolist teavet koolikorralduse ja
õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet
õppimisvõimaluste kohta pärast põhikooli või
keskkooli lõpetamist.
21.
Õpilastel on
õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogusse,
lastekaitse organisatsiooni poole ja kohalikku omavalitsusse.
22.
Õpilased võivad kasutada kooli ruume tasuta oma ürituste
läbiviimiseks.
23.
Õpilased on kohustatud täitma kooli kodukorda.
24.
Õpilaste poolt koolile tekitatud materiaalse kahju hüvitab
õpilane ja tema vanemad.
25.
Õpilased käituvad vastavalt kooli kodukorrale,
sisekorraeeskirjadele, õpivad, arenevad, hoiavad kooli varandust,
võtavad osa tööst kooliaiast, aitavad kooli ettevalmistamises
uueks õppeaastaks.
26.
Autasustatakse ja karistatakse ja koolist välja arvestatakse
õpilasi kodukorra ja HM-i poolt kehtestatud korras.
27. Kool tagab õpilase koolis viibimise
ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
(1) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul.
(2) Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist.
28. Kooli
pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja
koolitöötajate kaitse hädaolukorras.
Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.
V. Töötajad
1.
Koolitöötajad on
pedagoogid ja muud töötajad ( teenindav personal ).
2.
Kogu personali koosseisu määrab direktor tuginedes HM-I
määrusega kehtestatud minimumkoosseisule.
3.
Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus
määratakse kindlaks kooli põhimäärusega,
töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendiga, töölepinguga ja
kollektiivlepinguga.
4.
Õpetaja põhiülesanne on õppe- ja
kasvatustöö suunamine, õppeprotsessi juhtimine ja selles
osalemine vastastikuse lugupidamisel ning üksteise mõistmisel
põhineva koostöö alusel.
5.
Õpetaja õpib tundma õpilase isiksust, võimeid,
huvisid ja kalduvusi, tervislikku seisundit ning vastavalt sellele aitab
kujundada õpimotivatsiooni, arendab õpioskusi ja võimeid,
järgib õpihügieeni nõuete täitmist, kujundab
hoolikat suhtumist kooli varasse ning suunab õpilase käitumist.
6.
Õpetaja vastutab oma töö tulemuste eest. Kooli juhtkond hindab
õpetaja tööd õpilaste teadmiste-oskuste ja
kasvatustöö tulemuste alusel.
7.
Pedagoogidel ei ole õigust keelduda nendele määratud
pedagoogilistest ülesannetest
( õpilaste nõustamine ja abistamine, õppekavade ja
materjalide koostamine, tundideks
ettevalmistamine jne ). Pedagoogilt ei ole
õigust nõuda ülesannete täitmist, mis ei ole
fikseeritud töölepinguga ja
ametijuhendiga.
8.
Pedagoogidel on õigus valida õppevahendid ja
õppemeetodeid, koostada ja kasutada valik- ja vabaainekavasid.
9.
Õpetaja on vastutav tema hoolde usaldatud kooli vara eest.
10.
Eduka töö eest avaldab kooli direktor õpetajale
tunnustust või esitab autasustamiseks omavalitsuse voi maakonna
võimuorganitele. Kohalikud omavalitsused võivad anda
pedagoogidele täiendavaid soodustusi.
11.
Klassijuhataja ja kasvataja ülesanne on tundma õppida
õpilase isiksust ja elutingimusi, teha koostööd
lastevanematega ja üldsusega, läbi viia õpilastega
arenguvestlused.
12.
Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab
need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide
töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
13.
Õpetajate, direktori asetäitjate ja teiste õppe- ja
kasvatusalal töötavate isikute vabade kohtade täitmiseks
korraldab direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab kooli
hoolekogu direktori ettepanekul.
14.
Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme
üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja
korra kehtestab haridusminister määrusega.
VI. Lapsevanemad.
1. Koolil
on õigus nõuda vanematelt Koolikohustuseseaduse täitmist.
Vanem on
kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist,
sealhulgas:
1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad
tingimused ja õppes osalemise eeldused;
2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne
valla- või linnavalitsus;
6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt
valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud
koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
8) Kui vanem ei
täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi,
on valla- või linnavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud
meetmed lapse õiguste kaitsmiseks.
9)Vanemat
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema koolikohustuslik
laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe
õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui
20 protsendist õppetundidest. Karistab Linnavalitsus.
2.
Vanemad vastutavad oma laste kasvatamise eest.
3.
Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond kokku
vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas, klasside kaupa vanemate
koosoleku toimuvad üldreeglina üks kord veerandis.
4. Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.
5. Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.
6. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.
7. Õpilasele ja statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.
8. Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.
VII. Koolielu korraldamine.
1.
Hoolekogu on kõrgem
võimuorgan koolis.
2.
Hoolekogus on 9 liikmeid: 2 õpetajat, 5 vanemat, 1 õpilane ja 1
linnavolikogu poolt valitud liige. Hoolekogul on oma
põhimäärus.
3.
Hoolekogu aitab kaasa normaalseks tööks paremate tingimute loomisele
koolis.
4.
Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja
arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka
kasutamise eest.
5.
Direktori ülesanne on viia ellu riikliku hariduspoliitikat.
6.
Direktor peab tagama koolis kodukord, normaalsed tingimused tööks,
juhib õppe- ja kasvatustegevust, tagab õpilaste tervisekaitse
nõuete täitmist koolis, juhib finants- ja majandustegevust koos
hoolekogu ja õppenõukoguga.
7.
Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis
on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele.
8.
Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
9.
Direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal vastutab õppe- ja
kasvatustöö õppekava täitmise, õpilaste teadmiste
eest. Kontrollib õppe- ja kasvatustööd, õppeedukust ja
õpilaste käitumist, reguleerib õpilaste õppekoormust,
korraldab õpetajate metoodilist tööd, juhib õpetajate
täiendõpet, koostab tunni- ja eksamiplaani, teeb aruanded
õppe- ja kasvatustööst, juhib raamatukogu tööd ja
huvialajuhi tööd.
10.
Koolis on õppenõukogu, mille ülesandeks on õppe- ja
kasvatustegevuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike
otsuste tegemine .
11.
Õppenõukogu liikmed on pedagoogid.
12.
Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab
Haridusministeerium, õppenõukogul on oma
põhimäärus.
VIII. Finantseerimine ja aruandlus.
1. Koolil
on oma eelarve ning oma pangaarve, eelarve projekti koostab direktor.
2. Kooli
eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja
linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt
isikutelt, annetustest ning kooli õppekavavälisest tegevusest
saadud tuludest.
3.
Kooli eelarve kinnitatakse kooli hoolekogu poolt ja linnavolikogu poolt.
4.
Kooli kulud katab omanik, s.t. Kallaste linn. Lähtudes munitsipaalkoolide
õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja
linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest
toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide
töötasu, sotsiaalmaksu, täiendkoolituse ja õpikute
soetamisega seotud kulude katmiseks.
5.
Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad
või linnad proportsionaalselt koolis õppivate nende
haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga.
6. Kooli õppekava alusel
munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või
keskharidusõppes osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist
õpilaste või vanemate poolt. Koolis korraldatava tegevuse puhul,
mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline
tegevus), võib kulude katmine toimuda kooli
põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras
õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.
7. Linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks
õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku
maksumuse ühe õpilase kohta ja
teavitab sellest teisi vallavalitsusi 30.novembriks.
8.
Õpetajate palga alammäärades lepivad õpetajatele
atesteerimisel omistatavate
ametijärkude lõikes
üleriigiliselt kokkuVabariigi Valitsus, kohalike
omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate
registreeritud ühenduste volitatud
esindajate poolt moodustatud delegatsioon. Kokkuleppe mittesaavutamisel
kehtestab
munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärad
õpetajate atesteerimisel omistavate
ametijärkude lõikes üleriigiliselt Vabariigi Valitsus.
9.
Kooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab linnavolikogu, kus
juures õpetajate
palgaastmete ja –määrade kinnitamisel
arvestatakse eelmises punktis nimetatud
kokkulepet. Kokkuleppe mittesaavutamisel lähtutakse Vabariigi
Valitsuse kehtestatud
munitsipaalkooli õpetajate palga alammääradest.
10.
Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu
ja vormid ning nende täitmise korra kinnitab haridusminister
määrusega.
11.
Kool kinnitab EHIS-es (Eesti Hariduse Infosüsteem) järgmised andmed:
5. – 10. septembril ja 20. – 25.
jaanuaril kinnitatakse kooli andmed;
5.
– 10. kuupäeval kinnitatakse õpilaste andmed;
1. – 5. oktoobril, 1.- 5. detsembril, 1.- 5.
veebruaril, 1.- 5. aprillil ja 1.- 5. juunil
kinnitatakse
pedagoogide andmed.
1.
Kooli korraldab ümber ja lõpetab tegevuse linnavolikogu otsusel
linnavalitsus.
2.
Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine võib
toimuda juhtudel, mis on fikseeritud Põhikooli- ja
Gümnaasiumiseaduses (§ 80)
3.
Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeperiodi
lõppu.
4.
Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse
Haridusministeeriumile ning õpilastele, vanematele ja kooli personalile
hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.